Kui­das aren­da­da la­gu­ne­va pa­pi­vab­ri­ku­ga Joa­ves­kit – La­he­maa ai­nu­laad­set töös­tus­kü­la

Eesti 13-11-2018 estonia 20

La­he­maa töös­tus­pä­ran­di in­fo­päev Joa­ves­kil lõp­pes ring­käi­gu­ga naa­ber­kü­las Nõm­me­ves­kil en­di­sest hüd­roe­lek­ri­jaa­mast al­les jää­nud ra­ja­tis­te juu­res.

Tä­na­vu­sel kul­tuu­ri­pä­ran­di aas­tal oli ok­too­ber kuu­lu­ta­tud töös­tus­pä­ran­di kuuks. Kesk­kon­naa­met ee­sot­sas kul­tuu­ri­pä­ran­di spet­sia­lis­ti Ave Pau­lu­se­ga kor­ral­das sel pu­hul Joa­ves­kil La­he­maa töös­tus­pä­ran­di in­fo­päe­va. Hu­vi­li­si ko­gu­nes lau­päe­val, 27. ok­toob­ril Joa­ves­ki rah­va­maj­ja sa­da­kond – ko­ha­lik­ke ela­nik­ke ning loo­du­se- ja aja­loo­hu­vi­li­si kau­ge­malt, ka Tal­lin­nast, kust pal­jud tu­lid Loo­du­se Om­ni­bus­si­ga.

Joa­ves­ki kü­la­va­nem Re­ne Mei­mer lau­sus rah­vast ter­vi­ta­des, et nen­de kü­la on aja­loo­li­selt põ­nev, ku­na on ku­na­gi­ne töö­lis­kü­la, ju­ba 16. sa­jan­dil töö­tas seal Palm­se mõi­sa ve­si­ves­ki. 1898. aas­tal ehi­ta­ti Joa­ves­ki­le pa­pi­vab­rik. Nõu­ko­gu­de aja lõ­pus te­has veel töö­tas, aga vee­rand­sa­da vii­ma­st aas­tat on seis­nud tüh­jalt ning la­gu­ne­nud, hoo­net on lõ­hu­tud, seest vii­dud ära ku­na­gi­si töö­pin­ke.

„Loo­de­ta­vas­ti an­nab in­fo­päev häid mõt­teid, mis te­ha­sest võiks tu­le­vi­kus saa­da ja mi­da siin te­ge­ma ha­ka­ta,“ sõ­nas kü­la­va­nem.

Ta mär­kis, et võib-ol­la pal­jud ei tea­gi – Joa­ves­ki on La­he­maa kesk­punkt, paik­neb ka­he maa­kon­na pii­ril. Joa­ves­ki rah­va­ma­ja ak­nast pais­tab mets, mis asub Lää­ne-Vi­ru­maal.

Ka Ave Pau­lus too­ni­tas, Joa­ves­ki on La­he­maa rah­vus­par­gi uni­kaal­ne töös­tus­kü­la. La­he­maal on mit­meid koh­ti, kus ku­na­gi olid ve­si­ves­kid, kuid Joa­ves­ki on erand­lik ja väär­tus­lik.

In­fo­päe­val esi­nes pi­ke­ma et­te­kan­de­ga Ees­ti Kuns­tia­ka­dee­mia dok­to­rant Hen­ry Ku­nin­gas, kes rää­kis Ees­ti töös­tu­se aren­gust ala­tes 1870. aas­tast, kui val­mis Tal­lin­na-Ga­tši­na raud­tee. Kui Ve­ne­maal loo­di kre­dii­di­süs­teem ning keh­tes­ta­ti kõr­ged tol­li­mak­sud, põh­jus­tas see te­ma sõ­nul töös­tus­buu­mi. Toot­mi­set­te­võt­teid loo­di mit­mes vald­kon­nas, Joa­ves­ki­ga sa­mal ajal oli suur pa­pi­vab­rik Tü­ril.

Hen­ry Ku­nin­gas näi­tas fo­to­sid tun­tud ja vä­hem tun­tud toot­mis­hoo­ne­test: „Vaa­da­ke, mil­li­se hoo­le ja kõr­ge kva­li­tee­di­ga on lao­tud sei­nad. Jul­ge­ti kat­se­ta­da, ra­ken­da­tud olid pa­ri­mad ehi­tu­sin­se­ne­rid.“

Ok­toob­ri al­gu­ses muin­sus­kait­se elu­tööp­ree­mia päl­vi­nud Jaan Va­li an­dis üle­vaa­te La­he­maa rah­vus­par­gi töös­tus­pä­ran­dist – tut­vus­tas va­nu fo­to­sid Lok­sa tel­li­se­te­ha­sest ja tel­li­seid ve­da­va­test lae­va­dest, Ha­ra ki­lu­vab­ri­kust, Palm­se laua­vab­ri­kust, Joa­ves­ki pa­pivab­ri­kust, Nõm­me­ves­ki hüd­roe­lekt­ri­jaa­mast ja rah­vus­par­gi kü­la­des ol­nud ves­ki­test. Tal oli aja­loo­li­si pil­te ka Lok­sa, Tsit­re, Ha­ra, Käs­mu ja Ver­gi sa­da­ma­test.

Pa­pi­vab­rik – näi­de 20. sa­jan­di töös­tu­sar­hi­tek­tuu­rist
Joa­ves­ki pa­pi­vab­rik on ra­ja­tud Loo­bu jõe or­gu, seal­sa­mas kõr­val on Joa­ves­ki joas­tik, kus 160 meet­ri ula­tu­ses paik­ne­vad kok­ku kuus 1,5 ku­ni 1,1 meet­ri kõr­gust ju­ga. Need tek­ki­sid sel­lest, et va­rem oli sa­mal ko­hal 4 meet­ri kõr­gu­ne ju­ga, kuid pa­pi­vab­ri­ku ehi­tu­seks raiu­ti pae­ki­vi jõest väl­ja.

Joa­ves­ki puu­pa­pi­vab­ri­ku ehi­tas pa­run Ni­ko­lai von Del­lings­hau­sen, kes os­tis ve­si­ves­ki maad Palm­se mõis­ni­kelt von Pah­le­ni­telt. 1920. aas­tal ost­sid te­ha­se koos maa­de­ga Taa­ni kind­ral-kon­sul Jens Ch­ris­tian Jo­han­sen ja Ees­ti ko­da­nik Ric­hard Rant. Loo­di fir­ma Joa­ves­ki Puu­pa­pi Vab­rik AS.

Vab­ri­k oli esial­gu kol­me­kord­ne, hil­jem jäi põ­len­gu tõt­tu ka­he­kord­seks. Lä­he­da­le ra­ja­ti ka­hek­sa töö­lis­te­ma­ja. Ju­ha­ta­ja ma­ja asub vab­ri­ku lä­he­dal jõe kal­dal – va­na palk­ma­ja kül­ge on ehi­ta­tud ka­he­kord­ne klaas­ve­ran­da­de­ga elu­hoo­ne.

Töös­tus­pä­ran­di in­fo­päe­val esi­ne­nud spet­sia­lis­tid rõ­hu­ta­sid, et 19. sa­jan­di lõ­pus ja 20. sa­jan­di al­gu­ses ka­van­da­sid toot­mis­hoo­neid too­kord­sed tun­nus­ta­tud ar­hi­tek­tid, pal­jud sel ajal ker­ki­nud te­ha­sed on väär­tus­lik ar­hi­tek­tuu­ri­pä­rand.

Ka Joa­ves­ki vab­ri­ku­hoo­ne on kul­tuu­ri­mä­les­tis­te riik­li­kus re­gist­ris. Säi­li­nud on hoo­ne ehi­tusp­ro­jekt, kuid ar­hi­tek­ti­de ni­med po­le loe­ta­vad – do­ku­men­ti­del on ka­he au­to­ri kä­sit­si kir­ju­ta­tud all­kir­jad.

Toot­mi­ne lõ­pe­ta­ti Joa­ves­ki vab­ri­kus 1994. aas­tal, taa­si­se­seis­vu­nud Ees­ti Va­ba­rii­gi esi­mes­tel aas­ta­tel teh­ti seal veel mar­gial­bu­meid. Vab­ri­ku koos ju­ha­ta­ja ma­ja ja mit­me kõr­val­hoo­ne­ga os­tis AS Ma­ru, kes käi­vi­tas seal 2001. aas­tal hüd­roe­lekt­ri­jaa­ma. Ma­ru kont­ser­ni tü­ta­ret­te­võ­te Boo­re­la OÜ ra­jas mõ­ni aas­ta ta­ga­si koos­töös ko­ha­li­ke ela­ni­ke­ga ja Lea­der-abi­ra­ha toel Joa­ves­ki kü­las­se uue rah­va­ma­ja.

Nõm­me­ves­ki hüd­roe­lekt­ri­jaam
Joa­ves­ki pa­pi­vab­ri­ku juur­de kuu­lus Nõm­me­ves­ki elekt­ri­jaam, mis ehi­ta­ti 1924. aas­tal Val­ge­jõe kal­da­le, et va­rus­ta­da te­hast elekt­ri­ga. Hüd­roe­lekt­ri­jaam hä­vis 1964. aas­tal tu­le­kah­ju tõt­tu. Elekt­ri­jaa­ma ra­ja­ti­sed, ka uni­kaal­ne be­toon­pos­ti­de­le ra­ja­tud vee­ka­nal kuu­lu­vad Boo­re­la OÜ-le. Et­te­võ­te, mis va­rem kan­dis ni­me OÜ Ra­ju, on ala­tes 2000. aas­tast taot­le­nud vee-eri­ka­su­tus­lu­ba, et elekt­ri­jaam Nõm­me­ves­kil taas­ta­da. Kesk­kon­na­a­met po­le se­ni vee-eri­ka­su­tus­loa­ga nõus­tu­nud. Käi­mas on koh­tu­vaid­lus.

Kolm aas­tat ta­ga­si esi­tas Boo­re­la OÜ Kuu­sa­lu val­la­va­lit­su­se­le taot­lu­se pro­jek­tee­ri­mis­tin­gi­mus­te väl­jas­ta­mi­seks, et koos­ta­da pro­jekt hüd­roe­lekt­ri­jaa­ma vun­da­men­di ja pea­le­voo­lu­ka­na­li re­konst­ruee­ri­mi­seks. Ra­ja­ti­sed on ka­vas ra­ken­da­da elekt­rie­ner­gia toot­mi­seks, komp­lek­si te­ha ka hüd­roe­ner­gee­ti­ka muu­seum ja kesk­kon­na­ha­ri­du­se õp­pek­lass, ava­da taas­ta­tud elekt­ri­jaa­ma­hoo­nes vaa­tep­lat­vorm. Al­ter­na­tii­vi­na, kui toot­mist ei to­hi alus­ta­da, saaks ka­su­ta­da ka­na­lit vä­hi- või ka­la­kas­va­tu­ses.

Val­la­va­lit­sus edas­tas taot­lu­se kesk­kon­naa­me­ti­le, kust vas­ta­ti, et ei nõus­tu­ta elekt­ri­jaa­ma taas­ta­mi­se ega muu­seu­mi pro­jek­tee­ri­mis­tin­gi­mus­te väl­jas­ta­mi­se­ga. Sa­mas toe­tab kesk­kon­naa­met pea­le­voo­lu­ka­na­li re­konst­ruee­ri­mist, kui ka­na­li mah­tu ei muu­de­ta ja sin­na te­hak­se vaa­tep­lat­vor­mid. Muu­seu­mi­le pak­kus kesk­kon­na­amet al­ter­na­tiiv­set asu­koh­ta väl­jas­pool Val­ge­jõe kee­lu­vöön­dit – jõest ee­ma­le, kõr­gel kal­da­peal­sel paik­ne­va­le par­ki­mis­plat­si­le. Val­la­va­lit­sus tea­tas kesk­kon­naa­me­ti sei­su­koh­ta­de­le tu­gi­ne­des, et pea­le­voo­lu­ka­na­li taas­ta­mi­se­le ta­kis­tust po­le.

ASi Ma­ru ja Boo­re­la esin­da­ja, MTÜ Joa­ves­ki Kü­la juht And­res Õis kom­men­tee­ris Sõ­nu­mi­too­ja­le, et kesk­kon­naa­me­ti et­te­pa­nek ka­na­li kor­da­te­ge­mi­seks on si­su­tü­hi: „Kui ener­gia­toot­mist ei lu­ba­ta, siis ei te­ki ra­ha ob­jek­ti kor­ras­ta­mi­seks ega uu­te väär­tus­te loo­mi­seks. Kõik on ju oma­va­hel seo­tud. Pak­ku­mi­se­ga, et võik­si­me ehi­ta­da muu­seu­mi park­las­se, soo­vi­tak­se ilm­selt näi­da­ta end hea part­ne­ri­na, kuid asen­dus­maad saab vaid enam­pak­ku­mi­se­ga, ka sel ju­hul on omad pii­ran­gud. Meil on ole­mas maa, mak­sa­me sel­le eest toot­mis­maa maa­mak­su, aga siht­ots­tar­be­li­selt ka­su­ta­da ei saa.“

Mõt­te­tal­gud pa­pi­vab­ri­ku tu­le­vi­kust
Joa­ves­ki pa­pi­vab­ri­ku koh­ta rää­kis And­res Õis, et Boo­le­ra OÜ soo­vib hoo­net pääs­ta, lei­da tal­le funkt­sioon: „Ma­jas oli väär­tus­lik­ke töö­pin­ke, päi­se päe­va ajal tul­di neid vii­ma me­tal­li­kok­kuos­tu, sai­me jao­le ja pin­gid pääs­te­tud, kuid osa pin­ke on ju­ba va­rem ära vii­dud. Plaan on kor­ral­da­da mõt­te­tal­gud, et tõm­ma­ta piir­kon­na­le tä­he­le­pa­nu ja lei­da hu­vi­li­si, kes pa­kuk­sid hea idee. In­ves­tee­ri­da ta­suks et­te­võt­mis­se, mis an­naks ko­ha­li­ke­le ini­mes­te­le tööd ja tooks lei­va laua­le, kus ka­su­ta­tak­se elekt­ri­ener­giat ma­hus, mil­le ta­gaks ko­ha­lik ener­giaal­li­kas.

And­res Õis arut­les, et üks va­riant oleks ku­jun­da­da Joa­ves­kist ener­gia­kü­la, kus saaks ra­ken­da­da ja hu­vi­lis­te­le lah­ti­se­le­ta­tult de­monst­ree­ri­da mit­mel vii­sil elekt­ri­toot­mist. Tüh­jalt seis­va­tes­se hoo­ne­tes­se võiks ra­ja­da näi­teks väi­ke­se lei­vat­seh­hi ja õl­lep­ruu­li­mis­ko­ja ning veel mit­meid värks­­tuba­sid. Joa­ves­kist võiks saa­da koht, kus tu­rist või mat­ka­ja saaks ko­gu päe­va vee­ta loo­du­ses, käia Loo­bu jõe kau­ni­tel kal­las­tel ning te­gut­se­da en­di­ses pa­pi­vab­ri­kus.

„Kui meil lu­ba­taks ka Nõm­me­ves­kil ener­giat too­ta, siis ei peaks seal koh­tu­ma la­gu­ne­va töös­tus­pä­ran­di­ga. Kesk­kon­naa­me­til oleks aeg kä­sit­le­da et­te­võt­jaid part­ne­ri­te­na. Eu­roo­pa Lii­du toe­tus­ra­had saa­vad vars­ti ot­sa, aga nii esi­va­ne­ma­te pä­ran­dis­se kui ka loo­du­se kor­ras­hoi­du tu­leb see­jä­rel sa­mu­ti in­ves­tee­ri­da. Eri­ne­va­te hu­vi­de­ga ar­ves­tav koos­töö ai­taks olu­li­selt kaa­sa Joa­ves­ki ja Nõm­me­ves­ki töös­tus­pä­ran­di säi­li­mi­se­le. Ole­me ava­tud põ­ne­va­te­le, ka esial­gu hul­lu­meel­se­te­na tun­du­va­te­le idee­de­le töös­tus­pä­ran­di osas,“ on And­res Õis loo­tus­ri­kas.

Read The Rest at estonia

Comments

Loading...
Please Insert Your Name Please Insert Your E-Mail Please Write Your Comment Error Happened